"I-Dropsy" yamaxoxo, ama-newts, ama-axolotl nezinye izilwane ezihlala emanzini
Iningi labanikazi bama-amphibians baye babona ukuthi izilwane ezifuywayo zaqala ukukhula "i-dropsy", evame ukubizwa ngokuthi ama-ascites. Lokhu akulungile kakhulu ngokombono we-physiology, ngoba ama-amphibians awanakho ukwehlukana esifubeni nasemigodini yesisu ngenxa yokuntuleka kwe-diaphragm, futhi ama-ascites asewukuqoqwa koketshezi emgodini wesisu. Ngakho-ke, kulungile ukubiza "i-dropsy" yezilwane ezihlala emanzini nge-hydrocelom.
I-edematous syndrome izibonakalisa ngendlela ye-hydroceloma ekhulayo (ukunqwabelana kokujuluka koketshezi olusuka emithanjeni engaphakathi komzimba) kanye / noma ukunqwabelana okujwayelekile koketshezi endaweni engaphansi kwesikhumba.
Ngokuvamile lesi sifo sihlotshaniswa nokutheleleka kwebhaktheriya nezinye izinqubo eziphazamisa umsebenzi wokuzivikela wesikhumba ekugcineni i-homeostasis (ukuqina kwendawo yangaphakathi yomzimba).
Ngaphezu kwalokho, kunezinye izimbangela zalesi syndrome, njengezimila, izifo zesibindi, izinso, izifo ze-metabolic, ukungondleki (hypoproteinemia), izinga lamanzi elingafaneleki (isibonelo, amanzi acwecwe). Ngokuntuleka kwe-calcium emzimbeni, imvamisa namandla okufinyela kwenhliziyo nawo ayancipha, okuholela edema engaphansi.
Ziseningi ezinye izimbangela zale syndrome ezingakahlonzwa. Amanye ama-anuran ngezinye izikhathi abhekana ne-edema ezenzakalelayo, enyamalala ngokuzenzakalelayo ngemva kwesikhashana. Amanye ama-anuran nawo ane-edema engaphansi kwesikhumba, okungenzeka noma ingabi nayo i-hydrocelom.
Ngaphezu kwalokho, kukhona ama-edema asendaweni, ahlotshaniswa kakhulu nokungasebenzi kahle kwemigudu ye-lymphatic ngenxa yokuhlukumezeka, imijovo, ukuvaleka ngosawoti we-uric acid nama-oxalates, ama-protozoan cysts, nematodes, ukucindezela ngenxa yethumba noma isimila. Kulokhu, kungcono ukuthatha uketshezi lwe-edema ukuze luhlaziywe futhi uhlole ukuthi kukhona ama-parasites, isikhunta, amabhaktheriya, amakristalu kasawoti, amaseli abonisa ukuvuvukala noma izimila.
Uma kungekho zimpawu zesifo esibi kakhulu ezitholakalayo, khona-ke ama-amphibians amaningi ahlala ngokuthula ne-edema yendawo, engase zinyamalale ngokuzenzekelayo ngemva kwesikhathi esithile.
I-Hydrocoelom nayo itholakala kuma-tadpoles futhi ivame ukuhlotshaniswa nezifo ezibangelwa amagciwane (ranaviruses).
Ukuxilonga izimbangela ze-edema, uketshezi olujulukayo futhi, uma kungenzeka, igazi lithathwa ukuze lihlaziywe.
Njengomthetho, ukwelashwa, udokotela wezilwane ubeka ama-antibiotics kanye nama-diuretics futhi, uma kunesidingo, akhiphe uketshezi oluningi ngokusebenzisa ama-punctures ngenaliti oyinyumba.
Ukwelashwa kwesondlo kuhlanganisa okugeza okunosawoti (isb, 10β20% wekhambi lika-Ringer) ukuze kugcinwe ibhalansi ye-electrolyte, ebaluleke kakhulu ezihlala emanzini. Kuye kwafakazelwa ukuthi ukusetshenziswa kwalokhu kugeza okunosawoti okuhambisana nemithi elwa namagciwane kwandisa iphesenti lokululama, uma kuqhathaniswa nokusetshenziswa kwemithi elwa namagciwane kuphela. Ama-amphibians anempilo agcina ibhalansi yawo ye-osmotic emzimbeni. Kodwa ezilwaneni ezinezilonda zesikhumba, izifo ezibangelwa amagciwane, izilonda zezinso, njll., ukuvuthwa kwesikhumba kuphazamisekile. Futhi njengoba ingcindezi ye-osmotic yamanzi ngokuvamile iphansi kunomzimba, ukungena kwamanzi esikhumbeni kuyanda (ukungena kwamanzi kuyanda, futhi umzimba awunaso isikhathi sokuwususa).
Ngokuvamile, i-edema ihlotshaniswa nezilonda ezinzima emzimbeni, ngakho-ke ukwelashwa akuhlali kunomphumela omuhle. Kumele kukhunjulwe ukuthi kungcono ukubonisana nochwepheshe ekuqaleni kwesifo.
Ngesikhathi esifanayo, ngaphambi kokuya kudokotela, kuyadingeka ukukala izinga lokushisa, i-pH nobulukhuni bamanzi lapho isilwane sigcinwa khona, ngoba kwezinye izinhlobo zezilwane lokhu kuyisici esibaluleke kakhulu.